Andro Kullerkupp
Andro Kullerkupp
Vertex Consultingu asutaja

Äriplaanist praktiline kasu

12. dets. 2006

Ilmselt leidub vähe neid, kes ehitaksid maja ilma arhitektuursete plaanideta. Kui siiski, siis tulemuseks oleks keskpärane kõblakuur, millel puudub vundament, funktsionaalsus ja vastupidavus. Lisaks ei saa keegi selle ehitamisel oluliselt abiks olla kuna ebaselged on ootused lõpptulemuse osas. Kui tahaksite oma plaanitavale ehitisele pangalaenu taotleda, siis on see lihtsalt võimatu, sest panga jaoks puudub selgus, mida ehitatakse, kuidas ehitatakse, kui palju see maksma läheb ning milline on ehitse väärtus peale valmimist.

Kui mõelda äri loomisele ja juhtimisele siis on võimalik selgeid paralleele tuua eelneva näitega. Ainuke oluline erinevus on see, et üldjuhul peale maja valmimist arhitektuurseid projekte ei muudeta, kuid ärijuhtimise puhul on äriplaan pidevalt muutuv juhtimisdokument.

Firmajuhtide väited, et nende äri ei vaja äriplaani kuna see on liiga väike, liiga lihtne või seal töötab vähe inimesi on tegelikkuses enesepetmine. Kui soovite alustada uue ettevõttega või luua olemasolevas uusi arengusuundi, siis proovige läheneda sellele tegevusele kui maja ehitusele. Esitage endale küsimusi ja proovige neile võimalikult objektiivselt vastata. Formuleerige oma äriidee võimalikult täpselt, hinnake oma olemasolevaid ressursse ja püstitage konkreetseid eesmärke. Planeerimisel tuleb vastata väga veenvalt kahele peamisele küsimusele – „kellele” ja „kuidas”. Äriplaani mõistes tähendab nendele küsimustele vastamine strateegiate planeerimist

Iseenesest mõistetav on finantsprojektsioonide koostamine, et täpselt määratleda, milliseid ressursse oleks strateegiate elluviimiseks vaja lisaks. Kui selgub, et vahendeid on vaja juurde hankida, siis vajavad kaalumist erinevad alternatiivid, millistest allikates vahendeid juurde saaks, mis viib omakorda tagasi finantsprojektsioonide juurde, kus hinnatakse näiteks laenu tagasimakse võimekust ja lõppkokkuvõttes ka äri tasuvust.

Kui strateegiad ja finantsprojektsioonid on paigas siis peab täpsustama konkreetsed tegevused, mis vajavad ärategemist lähiajal ja samuti ka pikemas perspektiivis- kuni 5 aastat. Pikaajaline tegevuskava on vaja läbi mõelda selleks, et kõik tegevused, mida me teeme lähiajal toetaks ettevõtte pikaajalisi eesmärke. Piltlikult öeldes võimaldab selline planeerimine laduda ühte müüri, mitte paigutada kive eri kohtadesse.

Tegevusplaan on konkreetseks sisendiks erinevatele projektidele. Põhimõtteliselt on iga tegevusplaanis märgitud tegevus või tegevuste grupp eraldi projekt. Järgnevalt saab jätkata juba konkreetsete projektide juhtimise ja elluviimisega. Projektid jaotatakse omakorda eesmärgiks, strateegiaks ja tegevusteks. Näiteks projekti eesmärk on firma asutamine, strateegiaks on valik kas tegeleda sellega ise või osta valmis firma ning tegevuseks on vastavalt siis kas asjaajamine äriregistris või asjaajamine firmasid müüvas ettevõttes.

Projektidega kaasnevad paratamatult viivitused, eelarve ületamised ja muud välistegurite poolt põhjustatud kõrvalekalded. Seetõttu on vajalik regulaarselt vaadata üle äriplaani tegevusplaan ja finantsprojektsioonid ning kohandada need muutustele vastavalt. Kui mingite projektide osas selgub, et neid ei ole võimalik üldse teostada või teostamise kulud osutuvad mitmekordseks, siis tuleks üle vaadata ka äriplaani strateegilised osad – „kellele” ja „kuidas” – kuna need võivad vajada korrigeerimist.

Seega äriplaan on äri loomiseks ja arendamiseks äärmiselt oluline ja kasulik dokument, mis pidevalt arvestab muutunud asjaoludega nii sise- kui väliskeskkonnas.

Andro Kullerkupp
Vertex Consulting

Äripäev 11.12.06

Liitu uudiskirjaga:
Meie kvartaalne uudiskiri sisaldab äriarenduse ja innovatsiooniga seotud näpunäiteid, turutrende ning kasulikke nõuandeid juhtimises.