Järgnevalt toon välja peamised põhjused, miks peaks tegutsev ettevõte koostama äriplaani ja seda pidevalt uuendama:

• Ettevõtte pikaajalise kursi määramine

Analüüsides ettevõtte hetkeolukorda ja hetkepositsiooni turul leitakse uusi aspekte, millele varem ei ole osatud tähelepanu pööratagi. Väga sageli toetuvad ettevõtted infole, mida nad on kuskilt kuulnud oma konkurentide või toodete ja teenuste kohta. Analüüsides tegelikku olukorda ja koondades mitmest allikast kogutud infot ühte dokumenti annab see selge pildi olukorrast ja hea sisendi tulevikusuundade määramiseks.

• Tagada pikaajaline kursil püsimine

Kui „äriplaan” on vaid juhi peas, siis on tegemist siiski äriideega, mis võib suhteliselt lihtsalt muutuda vastavalt tujudele ja „turutunnetusele”. See ei põhine tavaliselt mingile analüüsile ja ei ole selgesti kommunikeeritav firma töötajatele. Põhjalikult formuleeritud ja analüüsidega kindlustatud äriplaan tagab seevastu loogilise ja jätkuva ettevõtte kursi, mis on nii klientidele kui ka töötajatele selgelt mõistetav ja võimaldab ettevõtte pikaajalise tegevuse sünergia tekkimist.

• Heade ideede kogum

Äriplaani ei ole mõistlik koostada üksinda, sest sellisel juhul kipub see dokument jääma ikkagi suhteliselt subjektiivset infot sisaldav, mida ei saa tegelikult juhtimise abivahendina kasutada. Parim viis on äriplaani koostamisse ja uuendamisse kaasata mitmeid inimesi firmasiseselt ja objektiivsuse kindlustamiseks kaasata ka väliseksperte. Ühest küljest tekib selle tulemusena hea ideede kogum, kuid teisest küljest ka põhjalik riskianalüüs kuna dokumendi koostamisel on lähtutud mitmest erinevast perspektiivist.

• Omanike püstitatud eesmärgid

Väga sage on juhus kus ettevõtte nõukogu või omanikud püstitavad ettevõttele uusi eesmärke, mis tunduvad esmapilgul täiesti saavutamatud. Üle ei jää muud kui korrigeerida ettevõtte äriplaani selliselt, et muuta võimalikuks eesmärkide täitmine. Näiteks ettevõttelt nõutakse 3 korda ja käibe ja kasumikasvu järgmise kolme aasta jooksul. See võib tunduda suhteliselt utoopiline arvestades, et nagunii annab ettevõte endast parima. Selliste radikaalsete eesmärkide täitmiseks lisandub äriplaanile kasvustrateegia eesmärgistatud perioodiks. See tähendab, et ettevõte jätkab küll oma üldkursil, kuid samas koostab radikaalsed plaanid mahtude suurendamiseks, milleks võib olla näiteks ülevõtmisstrateegia, turulaiendusstrateegia, tooteportfelli ümberkujundamine kui ka agressiivne turundusstrateegia.

• Tegevuse mõõtmine

Äriplaan ei ole dokument, mida loetakse iga päev. Äriplaanist tulenevad erinevad eesmärgid ja ülesanded erinevatele ettevõtte sidusrühmadele. Äriplaani ülelugemisega kaasneb tavaliselt ka selle korrigeerimine, mida võiks teha 1 kord aastas. Äriplaani ülelugemine on otseselt seotud ka püstitatud eesmärkide ja ülesannete täitmise monitoorimisega. Hinnatakse, millised eesmärgid on täidetud, selgitatakse välja miks mõned eesmärgid on täitmata ja kontrollitakse kas ettevõtte tegevus püsib valitud strateegilisel kursil. Äriplaani väga oluliseks osaks on ka finantsprognoos. Finantsprognoosi saab edukalt kasutada operatiivtasandi tegevusindikaatorina, mis annab vahetut ülevaadet kõrvalekalletest tegeliku ja prognoositu vahel. Kui kõrvalekalded on dramaatilised, siis võib see tähendada vajadust erakorraliseks strateegiate ülevaatamiseks.

• Eriprojektid

Väga sageli käivitavad ettevõtted erinevaid projekte toimiva äri piires, milleks võivad olla uue tootmisüksuse loomine, asukoha muutus, uue tegevusharu lisandumine või kinnisvaraarendusega seotud projektid. Sellistel juhtudel lisandub äriplaanile projektipõhine tegevuskava koos investeeringute mahu-, kulude-, tulude-, tasuvusaja- ja muude finantsnäitajate hindamisega. Lisaks hinnatakse projekti kooskõla ettevõtte üldstrateegiaga, projektiga kaasnevaid riske ja mõju ettevõttele tervikuna. Projektipõhine planeerimine muutub eriti oluliseks juhul kui kaasatakse kolmas osapool nagu näiteks pank või strateegiline investor.

• Välispartnerid

Levinud on ka olukord kus ettevõte avastab äriplaani vajalikkust hetkel kui alustatakse läbirääkimisi potentsiaalse välispartneriga. Välisettevõtted peavad äriplaani olemasolu täiesti elementaarseks ja küsivad seda koostööpotentsiaali hindamiseks. Kui äriplaani ei ole, siis olenevalt planeeritava partnerluse tüübist koostatakse äriplaan partnerile esitamiseks või siis juba koos partneriga. Tavaliselt seab domineeriv pool ettevõttele eesmärgid, mis on otseselt tuletatud neile esitatud äriplaanist. Ükskõikselt ja tunnetuse järgi koostatud äriplaanide esitamine võib lõppeda suhteliselt lühiaegse koostööga.Formuleerides oma äriidee äriplaaniks ja kasutades seda oma ettevõtte juhtimise alusdokumendina ei pea kindlasti kartma, et kiiresti muutuv keskkond muudab tehtud töö olematuks. Vastupidi- liiga kiiresti „äriplaani” ärikeskkonna muutustele vastavaks kohandades võib ettevõte kaotada oma identiteedi nii klientide, partnerite kui ka töötajate silmis.

Andro Kullerkupp
Vertex Consulting