Esinejate läbiv toon oli humoristlik ka tõsisematel teemadel rääkides. Miks ka mitte, kuna avaesineja, Eesti Panga asepresident Märten Ross esitles värskeid majandusprognoose, mis sisendasid vaid optimismi. Konverents oli justkui ametlik MASU lõpetamine.

Jüri Mõisa ettekanne oli talle omasel moel otsekohene ja tegelikku olukorda õigete sõnadega kajastav. Peamine, mida tema ettekandest võiks arvesse võtta, on see, et kui ettevõtjate partneritel ja klientidel on raskusi arvete tasumisel, siis juriidiliste meetodite kasutamise korral on suurimaks saavutuseks enesetäiendamine juriidikas, kuid saamata jääb raha. Jüri Mõis kutsus üles vastastikusele mõistmisele ja kokkulepetele rasketest aegadest tekkinud võlgade tasumiseks. Jaotades tekkinud koorem tarneahela peale ühtlasemalt ja seda järk-järgult vähendades, võidavad lõpuks kõik osapooled.

Jüri Vips alustas oma ettekannet pildiga, kus oli kujutatud kübar, millest paistsid jänese kõrvad. Antud metafooris oli jänesena kujutatud ettevõtete juhatust, kes on organisatsiooni igapäevaste probleemidega niivõrd hõivatud, et ei suuda näha kaugemale kui kübara sisu. Jüri hinnangul oleks vaja juhatusi aidata paremini suurt pilti nägema, rohkem visiooniga arvestama. Tema pidas juhatusele visiooni näitamist nõukogu ülesandeks, kuid tunnistas, et pahatihti on see keeruline. Omalt poolt lisan, et juhatus võib nõukogu soovitusi tõepoolest käsuna tõlgendada, mille tulemusena ei suudeta visiooni veenvalt organisatsiooni sees kommunikeerida. Usun, et juhatuse kaasamine visiooni määratlemisse ja abistamine organisatsioonisiseses kommunikatsioonis annaks paremaid tulemusi.

Härra Vips esitas oma nägemuse parimast ettevõttest, kus on õnnelik omanik, õiglane tööandja, rahul töötaja ja õnnelikud kliendid. Heaks tõestuseks nende kriteeriumite mõjust ettevõtte edule tuli välja Harju Elektri nõukogu esimehe Endel Pralla ettekandest. Alates turumajanduspõhimõtetele üleminekust on Harju Elektris just sellist tasakaalustatud põhimõtet järgitud ja selle tulemusena on saavutatud kõrge töötajate, aktsionäride, klientide ja partnerite lojaalsus. Teadagi lojaalsed ja pühendunud huvigrupid tagavad ka majandusliku edu, mida tõestab Harju Elektri ligi 900 miljoni kroonine käive ja järjepidev kasum.

Härra Pralla ettekandest ilmnes hästi eelarve koostamise põhimõte ja selle tähtsus. Ettevõte ei tõmba lihtsalt trendijooni, vaid kogub eelarve koostamiseks sisendeid kõikidelt oma huvigruppidelt. Selle tulemusena on loodud tugevad eeldused strateegiliseks juhtimiseks, kuna otsuseid saab teha planeerides mitte reageerides. Tundub, et Harju Elekter on praktiline näide teoorias tuntud mudeli plan, do, check, act rakendamisest, kuna lisaks hoolikale eelarvestamisele ja tegevuste planeerimisele ollakse paindlikud ja valmis tegema plaanides ka korrektuure vastavalt tegelikule olukorrale. Harju Elekter võiks olla Eesti ettevõtjate eeskuju juhtimise ja kaalutletud riskide võtmise osas.

Läbivalt käsitleti ka hetkel aktuaalset hindade tõusu teemat. Andres Arrak viitas klassikalisele majandusteooriale, millest lähtuvalt peaks MASU-järgset hinnatõusu vältima. Hinnatõstmise osas oli palju diskuteerimist ja ühtset seisukohta lõpuks ei tekkinudki. Minu hinnangul on praegusel hinnatõusul kaks peamist põhjust. Esiteks, varasemate perioodide kantud kahjumid ja teiseks, reageeriv organisatsiooni juhtimine. Esimese põhjuse leevendamiseks on mitmeid võimalusi, kuid vähemalt lühiajaliselt tundub kõige ahvatlevam turu ostujõu kompamine ja hinnatõusu kaudu kapitaliseerituse taastamine. Teise põhjuse ärahoidmiseks oleks soovitatav kiiremas korras alustada strateegilise juhtimisega ehk lühidalt Harju Elektri mudeliga.

Piltlikult öeldes ei saa taskus raha olla miinus 10 eurot, samuti ei saa seda juhtuda ettevõtte rahavoogude perioodi lõppjäägi real. Kui ettevõte on jõudnud sellisesse olukorda kus tal lõpevad likviidsed vahendid, siis hakkab pihta võlgnevuste ahel. Kui aga ettevõtet juhitaks strateegiliselt, siis tuvastataks likviidsusprobleemid juba pikemat aega ette ning saaks ette võtta ennetavaid tegevusi, millest üks võimalus ongi hinnatõus, aga sel juhul mitte hüppeline ja märgatav.

Mitmetes ettekannetes viidati ka eesti makromajanduslikule taustale ja näidati faktiliselt eesti maksusüsteemi ebaatraktiivsust ning otsest kahjulikkust eesti ettevõtlusele. Peeter Rebane rõhutas oma ettekandes, et maksupoliitika kujundajad peaksid vaatama kaugemale kui järgmine samm. Ta mainis cost-benefit analüüsi vajalikkust, mille tulemusena saaks välja selgitada lühiajaliste võitude pikaajalised kaotused ja vastupidi. Olen siinkohal Peetriga nõus ja lisaksin omalt poolt, et sellist kulude-tulude mõju analüüsi tuleks rakendada ka ettevõtluses, mis on järjekordne strateegilise juhtimise tunnus.

Maksusüsteemi reformimisele ja sidumisele riigi prioriteetidega viitas ka Jaan Pillesaar. Ta tõi mitmeid hämmastama panevaid fakte selle kohta, kuidas Eesti on kaotanud ja järjest kaotamas oma IT kompetentsi. Tema väitel on Eesti IT teenuste ekspordimaht viimastel aastatel püsinud suhteliselt muutumatuna, kuid vaadates riike, kus IT sektori tööjõumaksustamisele on tehtud soodustusi, näeme tohutut IT teenuste ekspordi kasvu. Siit tekib küsimus, kas Eesti on ikka kõva IT riik?

Konverentsil oli lisaks nimetatutele veel mitmeid huvitavaid ettekandeid, mille ühise nimetajana saab välja tuua positiivse tulevikuvaate. Jüri Mõisa väitel on tänaseks ellujääjad selgunud.

Refereeris ja kommenteeris Andro Kullerkupp