Hiljuti Saksamaal viibides, osalesin kolmepäevasel liidritreeningul, mille eesmärk oli mõista oma liidrivõimeid ja selgitada, kas sul on vaid soov olla liider või oled juba kujunenud liidriks. Selliste koolituste humoorikam pool on see, et inimesed unustavad koolituse tegeliku eesmärgi ja asuvad jõuliselt tõestama, et just nemad on liidrid.

Praktilises elus on samuti, et firmades tuleb tihti tegemist teha inimestega, kes soovivad liidrid olla ja püüavad seda jõuliselt tõestada, vahendeid valimata. Olen isiklikult selliste olukordadega kokku puutunud ja kutsun sellist karjääriehitamise stiili „küünarnukimetoodikaks”.

Küünarnukimetoodika peamised sümptomid on enda ja teiste näitamine oma ülemustele just sellises valguses, mis hetkel talle (alluvale) kõige kasulikum ning selle kaudu tõestamine, et just tema on see karjus, kes lambaid koos hoiab. Samal ajal kolleegidele püüab ta olla oma mees ja kirub koos teistega süsteemi, kasutades tagarääkimisest saadud infot oma upitamiseks ülemuse ees. Kokkuvõttes on tegemist manipuleerimise ja kahepalgelisusega.

Juhid, kes on läbi küünarnukimetoodika oma positsiooni saavutanud ei ole üldjuhul väljakujunenud liidrid, sest tõelised liidrid hoolivad teistest ja aidates teisi, arenevad autoriteetseteks liidriteks, keda kolleegid soovitavad ja valivad juhtpositsioonidele. Agressiivselt oma positsiooni saavutanud juhtidel on ka raske liidriks areneda, sest selleks ei ole enam sobivat keskkonda, vähemalt selles ettevõttes mitte.

Küünarnukimetoodika kaudu liidriks pürgijate puhul on kannatajaks kõik, kaasa arvatud see uus juht, kes ei ole tegelikult veel valmis sellele positsioonile asuma, mille ta manipuleerimise kaudu endale võitis. Ettevõtte tulemused halvenevad kuna inimesed ei lähe ideede ja muutustega kaasa, nad ei soovi selle ettevõttega samastuda ja oma tööle pühenduda. Ühel juhul kulub enamus energiat uuele juhile vastutöötamiseks, mis omakorda toob kaasa rangemad juhtimismeetodid. Teisel juhul muutuvad inimesed lihtsalt ükskõikseks ja vaatavad, kuidas päeva õhtusse saaks. Mitmed head inimesed lahkuvad firmast ja õhkkond on täielikus madalseisus. Inimesed lihtsalt ei hooli enam.

Soovitan tippjuhtidel arendada endas võimet sellised manipulaatorid ära tunda. Selge on see, et tippjuhtidele, puht inimlikust aspektist, meeldib kui keegi tema alluvatest on täielikult lojaalne ja usaldades teda toimub järk-järguline kaugenemine oma alluvatest. Sellised inimesed muudavad tippjuhi elu näiliselt mugavamaks, sest kogu ettevõttes toimuv kantakse ette ühe inimese poolt ja pidevalt. Soovitan siiski mitte kaotada pidevat sidet oma ülejäänud alluvatega, sest distantseerumisega mängitakse ka oma autoriteetsuse ja alluvatepoolse usaldusega. Niipea kui tippjuht kaotab alluvate usalduse, muutub ta järgmiseks ohvriks selle sama „meeldiva” manipulaatori poolt.

Andro Kullerkupp
Vertex Consulting