Selle tõestuseks on mitmeid signaale alljärgnevalt:

• Tihenev konkurents tööjõule. Hetkel räägitakse tööjõu väljavoolust, kuid lähiajal muutub aktuaalseks tööjõu sisseost välismaalt (k.a. juhid), mis põhjustab multikultuurse meeskonna teket organisatsioonis.
• Hädavajalik outsoursing. Eesti ettevõtetel ei jää oma konkurentsivõime tõstmiseks muud üle kui muuta oma äriprotsessid efektiivsemaks. Üheks võimaluseks on outsoursing, mis on selge ohusignaal olemasolevale meeskonnale töökohtade vähenemise näol.
• Töö- ja ärikeel. Globaliseerumisega kaasneb organisatsioonide töö- ja ärikeele muutumise vajadus
• Liitumised ja ülevõtmised: Rahvusvaheliste ettevõtete laienemine ja Eesti ettevõtete vajadus tõsta oma konkurentsivõimet välisturgudel, intensiivistuvad liitumised ja ülevõtmised.

Need on peamised signaalid, miks peaks suhtuma tõsiselt muutmisesse ja valmisolekusse muutuda. Hetkel olen märganud, et eesti ettevõtjad käsitlevad organisatsiooni kultuuri ja muutmise küsimusi populistlikena, mis võib anda valusa õppetunni. Organisatsiooni on august välja tirida palju raskem kui enne augu serva suunda muuta andes varakult oma töötajatele informatsiooni, miks suunda muudetakse.

Küsimus ei ole muutumises endas, mis juhtub paratamatult, küsimus on rohkem muutmises ehk kuidas muuta nii, et see ei kahjustaks organisatsiooni töö efektiivsust, töötajate moraali ja eesmärkide täitmisele pühendumist.

Mõelge kuidas mõjub ettevõtte töötajate moraalile ja motivatsioonile kui näiteks ettevõttesse hakkab märkamatult tekkima võõrtööjõudu, kes iseenesest mõistetavalt ei tööta seal sama palgatasemega. Toimub organisatsiooni lõhenemine, uutele vastutöötamine jms tegurid.

Eesti on alati olnud teistele Ida-Euroopa riikidele eeskujuks oma tasakaaluka ja ettenägeliku tegutsemise poolest. Ärge siis laske meie mainet alla.

Need on teemad mida ma kajastasin ka oma Ida- ja Kesk-Euroopa teemalises essees, mille hindas esseekonkursi võidutööks rahvusvaheline professoritest ja tippjuhtidest koosnev zürii.

Andro Kullerkupp
Vertex Consulting